PEP: erakorraline HIV-ravim pärast riskikokkupuudet

Kui oled kokku puutunud võimaliku HIV-nakkusega, on aeg kriitiline. Erakorraline ravim võib nakkuse ära hoida, kuid see tuleb alustada võimalikult kiiresti.

Mis on PEP

PEP ehk kokkupuute-järgne profülaktika on HIV-ravimite kuur, mida võetakse pärast võimalikku kokkupuudet.

72 tundi

NHS-i järgi tuleb abi otsida 72 tunni jooksul; mida varem, seda parem.

Millal PEP-i kaaluda

Näiteks pärast kaitsmata seksi HIV-iga inimesega, kelle viiruskoormus ei ole teadaolevalt määramatu, kondoomi rebenemist või süstla jagamist.

Kuhu pöörduda

Pöördu erakorralise meditsiini osakonda või helista perearsti nõuandeliinile 1220 juhiste saamiseks.

Testimine hiljem

Pärast PEP-i kuuri tehakse kontrolltestid, et kinnitada, et nakkust ei tekkinud.

PEP ei asenda ennetust

PEP on erakorraline abinõu. Pidevaks kaitseks kasutage kondoomi või arutage arstiga PrEP-i.

Mida ütlevad usaldusväärsed allikad

NHS-i järgi tuleks HIV-iga võimaliku kokkupuute korral viimase 72 tunni jooksul pöörduda kiiresti abi saamiseks – erakorraline HIV-ravim võib nakatumise ära hoida.

WHO järgi tekivad antikehad HIV-i vastu enamasti 28 päeva jooksul. Selle „aknaperioodi“ ajal ei pruugi kiirtest nakkust näidata, kuid inimene võib viirust edasi anda. Hiljutise riskikokkupuute ja negatiivse tulemuse korral võib testi 28 päeva pärast korrata. Positiivne kiirtest vajab alati kinnitavat testi.

Korduma kippuvad küsimused

Kas PEP on alati vajalik? Arst hindab riski.

Kas PEP kaitseb teiste suguhaiguste eest? Ei.

Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; hädaolukorras helista 112.

Millal pöörduda arsti poole

Pöördu arsti poole, kui sul on olnud kaitsmata vahekord või muu riskikokkupuude, kui tekivad eritis, valu urineerimisel, haavandid, lööve või kui partneril on diagnoositud suguhaigus. Paljud suguhaigused on sümptomiteta, seega on test ainus kindel viis teada saada.

Lisaks tasub teada

NHS-i järgi aitab PrEP (kokkupuute-eelne profülaktika) suurema riskiga inimestel vältida HIV-i saamist ja edasiandmist. WHO soovitab mitut PrEP-i vormi, sealhulgas suukaudset tenofoviiril põhinevat PrEP-i.

Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kui kahtlustad HIV-i või muud suguhaigust, pöördu perearsti, naistearsti või naha- ja suguhaiguste arsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Võimaliku HIV-iga kokkupuute korral pöördu abi saamiseks esimesel võimalusel, eelistatult 72 tunni jooksul. Eluohtliku seisundi korral helista 112.

Allikad