Nahaprobleemid on väga levinud ja enamasti ei ole need seotud HIV-iga. Siiski on hea teada, millal nahamuutus vajab arsti tähelepanu.
Enamasti muud põhjused
Vistrikud, kuivus ja ekseem on sagedased. Vaata, millised on akne põhjused, või loe lähemalt akne.ee lehelt.
HIV ja nahk
Ravimata HIV nõrgestab immuunsüsteemi, mistõttu võivad infektsioonid ja nahamuutused sageneda. Vaata ka artiklit immuunpuudulikkusest ja naha tervisest.
Kaposi sarkoom
WHO nimetab Kaposi sarkoomi ühena ravimata HIV-iga seotud vähivormidest.
Üldine tervis
Loe ka looduslike meetodite kohta, mis toetavad südame-veresoonkonna tervist, ja aruta muudatusi arstiga.
Ravi
HIV-ravi taastab immuunsust ja vähendab tüsistusi.
Millal pöörduda
Uus, laienev või mitteparanev nahamuutus vajab arsti hinnangut.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
WHO järgi nõrgestab HIV järk-järgult immuunsüsteemi, mis võib põhjustada paistes lümfisõlmi, kaalukaotust, palavikku, kõhulahtisust ja köha. Ravimata võivad tekkida rasked haigused, nagu tuberkuloos, krüptokokkmeningiit, rasked bakteriaalsed infektsioonid ning vähivormid, näiteks lümfoomid ja Kaposi sarkoom. HIV võib raskendada ka B- ja C-hepatiidi kulgu.
NHS-i järgi ravitakse HIV-i antiretroviirusravimitega, mida võetakse iga päev. Eesmärk on viia viiruse hulk veres mõõdetamatuks; igapäevase ravi korral kulub selleks tavaliselt umbes 6 kuud. Õige ravi korral ei teki enamikul HIV-iga inimestel AIDS-i.
Korduma kippuvad küsimused
Kas igat löövet peab kontrollima? Kui see ei möödu või kaasnevad muud sümptomid, siis jah.
Kas HIV-ravi aitab nahka? Immuunsuse taastumine vähendab nakkusi.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; hädaolukorras helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu arsti poole, kui sul on olnud kaitsmata vahekord või muu riskikokkupuude, kui tekivad eritis, valu urineerimisel, haavandid, lööve või kui partneril on diagnoositud suguhaigus. Paljud suguhaigused on sümptomiteta, seega on test ainus kindel viis teada saada.
Lisaks tasub teada
WHO järgi tekivad antikehad HIV-i vastu enamasti 28 päeva jooksul. Selle „aknaperioodi“ ajal ei pruugi kiirtest nakkust näidata, kuid inimene võib viirust edasi anda. Hiljutise riskikokkupuute ja negatiivse tulemuse korral võib testi 28 päeva pärast korrata. Positiivne kiirtest vajab alati kinnitavat testi.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kui kahtlustad HIV-i või muud suguhaigust, pöördu perearsti, naistearsti või naha- ja suguhaiguste arsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Võimaliku HIV-iga kokkupuute korral pöördu abi saamiseks esimesel võimalusel, eelistatult 72 tunni jooksul. Eluohtliku seisundi korral helista 112.