Jooksmine on paljude jaoks rõõm ja stressimaandaja. HIV-iga inimesed saavad joosta samamoodi kui teised.
Kasu
Jooksmine on intensiivne liikumine, mis tugevdab südant ja kopse ning parandab meeleolu.
Alusta aeglaselt
Vaheldumisi kõndimine ja jooksmine on hea viis alustada.
Kuula keha
Valu või tugev väsimus on märk, et vaja on puhkust.
Toit ja vesi
Joo piisavalt vett ja söö pärast treeningut toitu, mis sisaldab süsivesikuid ja valku.
Ravi rütm
Pea ravimite võtmise ajast kinni ka treeningpäevadel.
Arsti nõu
Kui sul on kaasuvaid haigusi, küsi arstilt, milline koormus sobib.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
WHO järgi aitab regulaarne kehaline aktiivsus ennetada ja hallata südame-veresoonkonna haigusi, vähki ja diabeeti, vähendab depressiooni ja ärevuse sümptomeid ning parandab üldist heaolu. Täiskasvanutele soovitatakse vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega liikumist nädalas.
NHS-i järgi ravitakse HIV-i antiretroviirusravimitega, mida võetakse iga päev. Eesmärk on viia viiruse hulk veres mõõdetamatuks; igapäevase ravi korral kulub selleks tavaliselt umbes 6 kuud. Õige ravi korral ei teki enamikul HIV-iga inimestel AIDS-i.
Korduma kippuvad küsimused
Kas võin joosta maratoni? Paljud HIV-iga inimesed teevad seda; küsi arstilt.
Kas higistamine levitab HIV-i? Ei.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; hädaolukorras helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu arsti poole, kui sul on olnud kaitsmata vahekord või muu riskikokkupuude, kui tekivad eritis, valu urineerimisel, haavandid, lööve või kui partneril on diagnoositud suguhaigus. Paljud suguhaigused on sümptomiteta, seega on test ainus kindel viis teada saada.
Lisaks tasub teada
WHO järgi levib HIV nakatunud inimese kehavedelike – vere, rinnapiima, sperma ja tupesekreedi – kaudu ning raseduse ja sünnituse ajal emalt lapsele. HIV ei levi suudlemise, kallistamise, kätlemise ega isiklike esemete, toidu või vee jagamise kaudu.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kui kahtlustad HIV-i või muud suguhaigust, pöördu perearsti, naistearsti või naha- ja suguhaiguste arsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Võimaliku HIV-iga kokkupuute korral pöördu abi saamiseks esimesel võimalusel, eelistatult 72 tunni jooksul. Eluohtliku seisundi korral helista 112.