Suguhaiguste test on tavaline tervisekontroll, mitte häbiasi. Kuna enamik suguhaigustest on sümptomiteta, on test ainus kindel viis teada, kas sul on nakkus. Selles teejuhis selgitame Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja NHS-i kontrollitud teabe põhjal, millal testida, milliseid teste tehakse, kuidas proove võetakse ja mida tulemused tähendavad. Teejuht ei asenda arsti nõu, kuid aitab vastuvõtuks valmistuda.
Miks testida, kui tunnen end hästi
WHO hinnangul nakatub maailmas iga päev üle miljoni inimese mõne ravitava suguhaigusega ning enamik neist nakkustest ei tekita sümptomeid. Klamüüdia ja gonorröa on eriti naistel sageli täiesti vaiksed. Ravimata võivad need põhjustada viljatust ja vaagnapõletikku. HIV võib olla sümptomiteta aastaid, nõrgestades samal ajal immuunsüsteemi. Varajane test tähendab varajast ravi.
Millal testida
Testi tasub teha uue partneri korral, pärast kaitsmata vahekorda, kui kondoom rebenes, kui partneril on diagnoositud suguhaigus või kui tekivad sümptomid, näiteks ebatavaline eritis, valu urineerimisel, haavandid või lööve. NHS-i järgi võib suguhaigus testis avalduda kuni seitse nädalat pärast vahekorda, seega sümptomiteta olukorras tasub testimise ajastust arstiga arutada.
Kui kokkupuude oli viimase 72 tunni jooksul
Kui kardad, et puutusid kokku HIV-iga, ära oota testi. NHS-i järgi tuleks 72 tunni jooksul pöörduda abi saamiseks, sest erakorraline HIV-ravim ehk PEP võib nakkuse ära hoida. Mida varem ravi algab, seda parem. Pöördu erakorralise meditsiini osakonda või helista perearsti nõuandeliinile 1220.
Milliseid teste tehakse
Sagedamini testitakse HIV-i, süüfilist, klamüüdiat ja gonorröad, vajadusel ka B-hepatiiti. HIV-i ja süüfilise test on vereanalüüs. Klamüüdia ja gonorröa diagnoositakse tavaliselt uriiniproovist või tampooniga võetud proovist. Kui oled harrastanud suu- või anaalseksi, ütle seda arstile, sest gonorröa võib mõjutada ka kurku ja pärakut ning siis võetakse proov ka sealt.
HIV-i aknaperiood
WHO järgi tekivad HIV-i antikehad enamasti 28 päeva jooksul. Selle aja jooksul ei pruugi kiirtest nakkust näidata, kuigi inimene võib viirust juba edasi anda. Hiljutise riskikokkupuute ja negatiivse tulemuse korral võib olla vaja testi hiljem korrata. Positiivne kiirtest vajab alati kinnitavat vereanalüüsi.
Kodutestid
NHS-i järgi annavad HIV-i kodutestid tulemuse sageli mõne minutiga. Oluline on kasutada usaldusväärsest allikast pärit testi, mis on selgelt märgistatud enesetestimiseks, kannab CE-märgist ja mille pakend on terve. Positiivse tulemuse korral pöördu arsti poole kinnitava testi tegemiseks. Kodutest ei asenda nõustamist ega teiste suguhaiguste testimist.
Negatiivne tulemus
Negatiivne tulemus tähendab, et testi tegemise ajal nakkust ei leitud. Kui riskikokkupuude oli hiljuti, võib arst soovitada testi mõne nädala pärast korrata. Negatiivne tulemus on ka hea hetk mõelda edasisele ennetusele: kondoom, vaktsiinid ja vajadusel PrEP.
Positiivne tulemus
Positiivne tulemus ei ole põhjus paanikaks. Klamüüdia, gonorröa ja süüfilis on antibiootikumidega ravitavad. HIV-i ja B-hepatiiti saab ravimitega kontrolli all hoida. Oluline on ravi lõpuni viia, käia järelkontrollis ja teavitada partnereid, et ka nemad saaksid testida ja ravi. Kuni ravi lõpuni hoidu seksist või järgi arsti juhiseid.
Kuhu pöörduda Eestis
Alusta perearstist, naistearstist või naha- ja suguhaiguste arstist. Noored saavad pöörduda ka noorte nõustamiskeskustesse. Kui sa ei tea, kust alustada, helista perearsti nõuandeliinile 1220. Sinu terviseandmed on konfidentsiaalsed.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
WHO hinnangul nakatub maailmas iga päev üle 1 miljoni 15–49-aastase inimese mõne ravitava suguhaigusega ning enamik neist nakkustest on sümptomiteta. Neljast ravitavast suguhaigusest – klamüüdia, gonorröa, süüfilis ja trihhomonoos – oli 2020. aastal hinnanguliselt 374 miljonit uut nakkust.
NHS-i järgi võib suguhaigus testis avalduda kuni 7 nädalat pärast kaitsmata vahekorda. Kui sümptomeid ei ole, on parim oodata testimisega 7 nädalat.
WHO järgi tekivad antikehad HIV-i vastu enamasti 28 päeva jooksul. Selle „aknaperioodi“ ajal ei pruugi kiirtest nakkust näidata, kuid inimene võib viirust edasi anda. Hiljutise riskikokkupuute ja negatiivse tulemuse korral võib testi 28 päeva pärast korrata. Positiivne kiirtest vajab alati kinnitavat testi.
WHO järgi võivad suguhaigused suurendada HIV-i nakatumise riski. HSV-2 nakkus suurendab HIV-i riski ligikaudu kolm korda.
Korduma kippuvad küsimused
Kas suguhaiguste test on valus? Enamasti mitte; tegemist on vere-, uriini- või tampooniprooviga.
Kui tihti peaksin testima? Sõltub partnerite arvust ja riskist; arutle arstiga.
Kas partner saab minu tulemustest teada? Ainult siis, kui sina talle räägid.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; hädaolukorras helista 112.
Kuidas vastuvõtuks valmistuda
Mõtle enne visiiti läbi, millal oli viimane kaitsmata vahekord, millist seksi oled harrastanud ja kas sul on olnud sümptomeid. Ütle arstile ka seda, kas oled vaktsineeritud B-hepatiidi ja HPV vastu. Ausad vastused aitavad arstil valida õiged testid ja proovikohad. Arstid räägivad suguhaigustest iga päev ega mõista sind hukka.
Kokkuvõte
Suguhaiguste test on lihtne, kiire ja konfidentsiaalne. Testi uue partneri korral, pärast riskikokkupuudet ja sümptomite tekkimisel. Võimaliku HIV-kokkupuute korral tegutse 72 tunni jooksul. Enamik suguhaigusi on ravitavad või kontrollitavad – kõige suurem risk on mitte teada.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kui kahtlustad HIV-i või muud suguhaigust, pöördu perearsti, naistearsti või naha- ja suguhaiguste arsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Võimaliku HIV-iga kokkupuute korral pöördu abi saamiseks esimesel võimalusel, eelistatult 72 tunni jooksul. Eluohtliku seisundi korral helista 112.