Kaasasündinud süüfilis: miks rasedate testimine on oluline

Süüfilis võib raseduse ajal kanduda emalt lapsele ja põhjustada tõsiseid tagajärgi. Hea uudis on see, et testimine ja ravi on lihtsad.

Kuidas laps nakatub

Süüfilis võib raseduse ajal kanduda emalt lootele. Kuna nakkus on sageli sümptomiteta, ei pruugi ema sellest teada.

Tagajärjed

WHO järgi põhjustab ravimata või hilja ravitud süüfilis raseduse ajal ebasoodsa raseduse tulemuse 50–80% juhtudest.

Testimine raseduse ajal

Raseduse alguses tehakse analüüse, mis aitavad süüfilise avastada. Küsi ämmaemandalt, milliseid teste sulle tehakse.

Ravi

Süüfilist ravitakse antibiootikumidega. Varajane ravi aitab last kaitsta.

Partner

Ka partner peab testima ja ravi saama, et ema uuesti ei nakatuks.

Kiirtestid

Kiirtestid annavad tulemuse mõne minutiga ja võimaldavad ravi kiiremini alustada.

Mida ütlevad usaldusväärsed allikad

WHO järgi põhjustab ravimata või hilja ravitud süüfilis raseduse ajal ebasoodsa raseduse tulemuse 50–80% juhtudest. Kiirtestid annavad tulemuse mõne minutiga.

WHO järgi on süüfilis ennetatav ja ravitav bakteriaalne suguhaigus, mis on sageli sümptomiteta. Esimeses staadiumis tekib tavaliselt valutu kõva haavand, teises lööve sageli peopesadel ja jalataldadel. Ravimata võib süüfilis aastate pärast kahjustada aju ja südant.

Korduma kippuvad küsimused

Kas süüfilise ravi on raseduse ajal ohutu? Arst valib raseduse ajal sobiva ravi.

Kas võin uuesti nakatuda? Jah, kui partner ei saa ravi.

Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; hädaolukorras helista 112.

Millal pöörduda arsti poole

Pöördu arsti poole, kui sul on olnud kaitsmata vahekord või muu riskikokkupuude, kui tekivad eritis, valu urineerimisel, haavandid, lööve või kui partneril on diagnoositud suguhaigus. Paljud suguhaigused on sümptomiteta, seega on test ainus kindel viis teada saada.

Lisaks tasub teada

WHO järgi on kondoomi järjepidev ja õige kasutamine üks tõhusamaid viise kaitsta end suguhaiguste, sealhulgas HIV-i eest.

Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kui kahtlustad HIV-i või muud suguhaigust, pöördu perearsti, naistearsti või naha- ja suguhaiguste arsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Võimaliku HIV-iga kokkupuute korral pöördu abi saamiseks esimesel võimalusel, eelistatult 72 tunni jooksul. Eluohtliku seisundi korral helista 112.

Allikad