Suguhaigused ehk sugulisel teel levivad nakkused on väga levinud, kuid paljud neist on ravitavad ja ennetatavad. See ülevaade aitab mõista peamisi tekitajaid.
Mis on suguhaigus
WHO järgi on teada üle 30 bakteri, viiruse ja parasiidi, mis levivad seksuaalse kontakti kaudu – vaginaalse, anaal- ja suuseksi ajal. Mõned võivad levida ka emalt lapsele raseduse, sünnituse või imetamise ajal ning ebaohutu vereülekande kaudu.
Ravitavad nakkused
Klamüüdia, gonorröa, süüfilis ja trihhomonoos on bakteriaalsed või parasitaarsed nakkused, mida saab ravida.
Viirusnakkused
HIV, herpes, B-hepatiit ja HPV on viirusnakkused. Neid saab ravida või kontrolli all hoida, kuid mitte kõiki välja ravida.
Vaktsiinid
B-hepatiidi ja HPV vastu on olemas vaktsiinid – küsi perearstilt, kas oled kaitstud.
Kaitse
Kondoom, regulaarne testimine ja avatud vestlus partneriga on kõige olulisemad kaitsevahendid.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
WHO järgi on 8 suguhaigusetekitajat seotud kõige suurema haigestumusega. Neist 4 on ravitavad (süüfilis, gonorröa, klamüüdia ja trihhomonoos) ning 4 on viirusnakkused (B-hepatiit, herpes simplex, HIV ja HPV).
WHO hinnangul nakatub maailmas iga päev üle 1 miljoni 15–49-aastase inimese mõne ravitava suguhaigusega ning enamik neist nakkustest on sümptomiteta. Neljast ravitavast suguhaigusest – klamüüdia, gonorröa, süüfilis ja trihhomonoos – oli 2020. aastal hinnanguliselt 374 miljonit uut nakkust.
WHO järgi on kahe viirusliku suguhaiguse – B-hepatiidi ja HPV – vastu olemas ohutud ja väga tõhusad vaktsiinid. HPV-nakkus põhjustab emakakaelavähki ja teisi vähivorme.
Korduma kippuvad küsimused
Kas kõik suguhaigused annavad sümptomeid? Ei – enamik on WHO järgi sümptomiteta.
Kas suguhaigust saab ka suuseksi kaudu? Jah.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; hädaolukorras helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu arsti poole, kui sul on olnud kaitsmata vahekord või muu riskikokkupuude, kui tekivad eritis, valu urineerimisel, haavandid, lööve või kui partneril on diagnoositud suguhaigus. Paljud suguhaigused on sümptomiteta, seega on test ainus kindel viis teada saada.
Lisaks tasub teada
WHO järgi on kondoomi järjepidev ja õige kasutamine üks tõhusamaid viise kaitsta end suguhaiguste, sealhulgas HIV-i eest.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kui kahtlustad HIV-i või muud suguhaigust, pöördu perearsti, naistearsti või naha- ja suguhaiguste arsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Võimaliku HIV-iga kokkupuute korral pöördu abi saamiseks esimesel võimalusel, eelistatult 72 tunni jooksul. Eluohtliku seisundi korral helista 112.