Meestel, kes seksivad meestega, on mõnede suguhaiguste, sealhulgas HIV-i ja süüfilise risk suurem. Teadlik ennetus ja regulaarne testimine aitavad tervist kaitsta.
Miks risk on suurem
WHO järgi on kaitsmata anaalseks üks HIV-i riskitegureid. Ka teised suguhaigused levivad anaal- ja suuseksi ajal.
Regulaarne testimine
Testi regulaarselt, eriti uute partnerite korral. Arst võib võtta proovi ka kurgust ja pärakust.
PrEP
Kokkupuute-eelne profülaktika ehk PrEP aitab suurema riskiga inimestel HIV-i vältida. Küsi arstilt, kas see sobib sulle.
Kondoom ja libesti
Kondoom koos veepõhise libestiga vähendab riski ja kondoom ei rebene nii kergelt.
Vaktsiinid
Küsi arstilt B-hepatiidi ja HPV vaktsiini kohta.
Vaimne tervis
Stigma võib mõjutada heaolu. Kui tunned end üksi, otsi tuge nõustajalt või usaldusväärselt kogukonnalt.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
NHS-i järgi aitab PrEP (kokkupuute-eelne profülaktika) suurema riskiga inimestel vältida HIV-i saamist ja edasiandmist. WHO soovitab mitut PrEP-i vormi, sealhulgas suukaudset tenofoviiril põhinevat PrEP-i.
WHO järgi suurendavad HIV-i riski kaitsmata anaal- või vaginaalne vahekord, teise suguhaiguse (nt süüfilis, herpes, klamüüdia, gonorröa) olemasolu, alkoholi või narkootikumide kahjulik tarvitamine seksi kontekstis ning süstlate ja süstimisvahendite jagamine.
Korduma kippuvad küsimused
Kui tihti testida? Arutle arstiga; sagedus sõltub partneritest.
Kas PrEP kaitseb süüfilise eest? Ei, ainult HIV-i eest.
Kust saan nõu? Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi; hädaolukorras helista 112.
Millal pöörduda arsti poole
Pöördu arsti poole, kui sul on olnud kaitsmata vahekord või muu riskikokkupuude, kui tekivad eritis, valu urineerimisel, haavandid, lööve või kui partneril on diagnoositud suguhaigus. Paljud suguhaigused on sümptomiteta, seega on test ainus kindel viis teada saada.
Lisaks tasub teada
NHS soovitab kasutada kondoomiga veepõhist libestit, sest õlipõhised libestid (nt vaseliin, massaaži- ja beebiõli) võivad kondoomi rebeneda lasta.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kui kahtlustad HIV-i või muud suguhaigust, pöördu perearsti, naistearsti või naha- ja suguhaiguste arsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Võimaliku HIV-iga kokkupuute korral pöördu abi saamiseks esimesel võimalusel, eelistatult 72 tunni jooksul. Eluohtliku seisundi korral helista 112.