Suguhaigused ehk sugulisel teel levivad infektsioonid (STLI) võivad olla tabuteema, kuid sellest hoolimata on need oluline osa seksuaaltervisest, millega tuleks avatult ja vastutustundlikult tegeleda. Käesolevas postituses keskendume sellele, kuidas teadlikkus aitab suguhaiguste ennetamisel, kuidas neid ära tunda ja kuidas toimida, kui olete juba mõne nakkusega kokku puutunud.

Sissejuhatus

Seksuaaltervise küsimused ja eriti suguhaigused on delikaatsed teemad, millest rääkimine võib tunduda ebamugav. Ometi on just teadlikkus ja avatud suhtumine nende ennetamisel ja ravimisel võtmetähtsusega. Eesti, nagu paljud teisedki riigid, seisab silmitsi suguhaiguste levikuga, mis on tingitud kaitsmata seksuaalvahekordadest, teadmiste puudusest ning eelarvamustest, mis takistavad inimestel abi otsimist ja oma seksuaaltervise eest hoolitsemast.

Sisu

Suguhaiguste ennetamine

Ennetamine on suguhaiguste puhul esmatähtis. See algab teadlikkuse tõstmisega nii noorte kui ka vanemate seas ning seksuaalhariduse andmisega koolis ja kogukondades. On vaja rõhutada, et kaitsmata seks suurendab nakkusohtu ning rääkida avatult kondoomi kasutamise olulisusest. Lisaks füüsilisele kaitsele on oluline omada ausat ja avatud suhtlust oma seksuaalpartneri(te)ga, sh arutades varasemaid seksuaalseid kontakte ja teste ning kokkuleppimine regulaarse testimise osas.

Suguhaiguste tuvastamine ja sümptomid

Varane tuvastamine ja ravi aitavad vältida nakkuste levikut ning võimalikke tüsistusi. Suguhaiguste sümptomid võivad varieeruda ning mõnikord ei pruugi üldse sümptomeid esineda. Klassikalised nähud on valulik urineerimine, ebatavaline väljutis suguteedest, genitaalide haavandid või lööbed, vaagnavalu ning naistel ebatavaline verejooks või tupevoolus. Kui märkate mõnda neist sümptomitest või kui Teie seksuaalpartner on diagnoositud mõne STLI-ga, tuleks kohe pöörduda arsti poole.

Kuidas toimida, kui olete nakatunud

Suguhaiguse diagnoosimine ei ole elu lõpp, kuigi see võib tunduda hirmutav. Tänapäeval on enamik suguhaigusi ravitavad ja ka neid, millele puudub ravi, saab edukalt kontrolli all hoida. Pärast diagnoosi on oluline järgida arsti ettekirjutusi, informeerida oma seksuaalpartnereid, kasutada seksuaalvahekorra ajal kaitsevahendeid ning vältida seksuaalkontakte, kuni ravi on lõpetatud ja olete tervenenud. Samuti on tähtis jätkata regulaarset seksuaaltervise kontrolli.

Kuidas toetada partnerit või sõpra, kes on nakatunud

Toetus ja mõistmine on olulised, kui keegi lähedastest saab suguhaiguse diagnoosi. Vältida tuleks süüdistamist või häbimärgistamist ning pakkuda emotsionaalset toetust. Soovitav on julgustada ravi jätkamist, toetada tervislike eluviiside valikuid ning vajadusel viia end kurssi suguhaigustega, et mõista, millega täpsemalt tegu on.

Eneseabi ja kogukondlikud ressursid

On oluline teada, et lisaks arstiabile on olemas ka eneseabi meetodid ja kogukondlikud ressursid. Need võimaldavad paremini toime tulla emotsionaalse stressiga, mida suguhaiguse diagnoos võib esile kutsuda. Näiteks Eestis tegutsevad mitmed organisatsioonid, mis pakuvad tasuta nõustamist, teste ja informatsiooni. Neil on sageli ka anonüümne telefoniliin või veebinõustamine, mille kaudu saab abi otsida.

Kokkuvõte

Suguhaiguste alases teadlikkuses ja ennetamises on võtmerolli mängimas avatud suhtumine, häbimärgistamise vähendamine ja juurdepääsu parandamine seksuaaltervise teenustele. Olenemata vanusest ja seksuaalsest aktiivsusest peaksid kõik olema informeeritud ja teadlikud sellest, kuidas kaitsta end ja teisi. Pidage meeles, et suguhaiguste ravi ja ennetamine algavad teist endist!